Milline reguleeritav laud valida?
Reguleeritav laud on viimase kümnendi suurim muutus töökoha ergonoomikas — see teeb istumis- ja seismisasendi vahetamise nii lihtsaks, et sellest saab harjumus. Aga nagu kontoritoolidegagi, on laudade vahel suured erinevused, mis selguvad alles igapäevakasutuses. Siin on olulisemad asjad, mida reguleeritava laua valikul vaadata.
1. Kõrguse reguleerimisvahemik
See on kõige tähtsam tehniline näitaja. Laud peab minema piisavalt madalale lühemale kasutajale istumiseks ja piisavalt kõrgele pikemale kasutajale seismiseks. Hea vahemik on umbes 63–128 cm — see katab kasutajad ca 150 cm kuni üle 195 cm pikkuseni.
Kontrolli vahemikku eriti siis, kui laud tuleb jagatud töökohale või lauda kasutavad väga erineva pikkusega inimesed. Kitsas vahemik (nt 70–115 cm) võib tähendada, et seistes jääb laud pikale inimesele madalaks ja ta hakkab kühmutama — mis nullib kogu seisulaua mõtte.
2. Elektriline või käsitsi reguleeritav?
Elektriline laud liigub nupuvajutusega ja just see teeb asendivahetusest harjumuse — kui laua tõstmine nõuab vändakeeramist, jääb see enamasti tegemata. Elektrilise laua juures vaata kolme asja: tõstekiirus (hea tase on ca 38 mm/sek — asendivahetus võtab paar sekundit), müratase (alla 50 dB ehk vaiksem kui tavaline vestlus, oluline avatud kontoris) ja kandevõime (kvaliteetne laud kannab 100–120 kg, mis katab rahuga mitu monitori, hunniku dokumente ja lauale toetumise).
Kui elektriühendus on probleem — näiteks koosolekuruumis keset põrandat — otsi lauda, millele saab lisada aku. Ja kui lauda on vaja ruumis liigutada, on abiks rattad.
3. Lauaplaat: suurus ja materjal
Lauaplaadi laius peaks olema vähemalt 120 cm; kahe monitoriga töökohale soovitame 160–180 cm. Sügavus vähemalt 60–80 cm, et ekraan jääks silmadest õigele kaugusele.
Paljudel kvaliteetsetel laudadel — näiteks Isku Style-seeria puhul — saab jala ja plaadi valida eraldi: plaadi laius 120–200 cm, sügavus 60-80 cm, lai materjali- ja värvivalik ning võimalus valida ka erineva suurusega nurgaplaate. Nii sobitub laud täpselt sinu ruumi ja ülejäänud sisustusega, selle asemel et leppida standardmõõduga.
4. Stabiilsus
Odavama laua nõrkus ilmneb kõrgeimas asendis: laud hakkab tippimisel võnkuma. Stabiilsuse tagavad kvaliteetsed teleskoopjalad, korralik raam ja täpne tootmiskvaliteet. Kui võimalik, proovi lauda salongis kõrgeimas asendis — toeta kätega lauale ja tipi hetk klaviatuuril. Erinevus kvaliteetse ja odava laua vahel on kohe tuntav.
5. Kellele piisab lauapealsest seisulauast?
Kui olemasolev laud on hea ja eelarve piiratud, on alternatiiv lauapealne seisulaud (nt GetUpDesk), mis tõstab klaviatuuri ja ekraani olemasoleval laual seismiskõrgusele. See on hea esimene samm või lahendus kodukontorisse, kuid täisväärtuslikku elektrilist lauda see ei asenda — tööpind on väiksem ja asendivahetus kohmakam.
Soovitused Isku valikust
- Style seeria — paindlikem valik: vali jalg ja plaat eraldi, lisavõimalustena aku ja rattad. Sobib nii ühele töökohale kui ka terve kontori sisustamiseks ühtses stiilis.
- GetUpDesk — lauapealne seisulaud esimeseks sammuks.
Kõiki laudu saab proovida Isku Tallinna salongis ning tellida koos transpordi ja paigaldusega — elektrilise laua korrektne monteerimine tagab, et mehhanism töötab laitmatult ja garantii kehtib.
Kontrollnimekiri enne ostu
- Kõrgusvahemik katab kõik kasutajad (ideaalis ca 63–128 cm)
- Elektriline reguleerimine, tõstekiirus ~38 mm/sek
- Müratase alla 50 dB
- Kandevõime vähemalt 100 kg
- Lauaplaat vähemalt 120 × 60 cm, kahe monitoriga 160+ cm
- Laud on kõrgeimas asendis stabiilne
- Vajadusel aku ja rataste võimalus
Korduma kippuv küsimus
Kui tihti peaks püsti töötama?
Soovituslik on vahetada istumis- ja seismisasendit iga 30–60 minuti järel. Hea rusikareegel: tunni jooksul istu umbes 40 minutit, seisa 15 minutit ja liigu 5 minutit. Kasu tuleb asendi regulaarsest vaheldumisest — elektriliselt reguleeritav laud teeb selle nupuvajutusega lihtsaks.
Rohkem vastuseid leiad meie KKK lehelt.
